Kui ma palun kellegi käest abi, kui mul on küsimusi ja mulle vastatakse, olen alati tänulik. 
Olen end mitu korda tabanud sellelt tundelt, et peaksin teda tänama. Ta oli mu vastu nii sõbralik, nii abivalmis, nii inimlik.  Ma olen mats kui ei täna.
"Aitäh, AI! Sinuga oli nii hea rääkida."
Pole kaugel hetk kui taban end tundelt, et tahaks temaga kokku saada.
See on hirmutav...