Paadunud taaskasutajana olen ma maalinud vanade kappide soomepapist tagaseintele, kasutuseta jäänud vineeritükkidele ja muule kättejuhtuvale materjalile. Muidugi ka lõuendile. Ja ühele lõuendile võib kihistuda aja jooksul väga palju erinevaid pilte. Ka värvi ei raatsi ma raisata. Ülejäänud akrüüli jaoks leian alati mõne aluse, mis siis mingil hetkel vormub pildiks. Vahel ilmuvad juhuslikult papile tõmmatud värvikihi alt välja inimesed, vahel mõni loom, soolaugas või järv või veel midagi muud, mis ei vajagi rohkem, kui paar pisikest pintslitõmmet lisaks.
